/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Kes siis puhkuse ajal täiesti vabaks ei tahaks lasta! Eriti kui oled end sisse seadnud kõik hinnas hotelli, kus sööki, jooki ja isegi tegevusi pakutakse lõpmatus koguses. See mugavus on lausa kaugelt kutsuv – eriti buffees, kus võib süümepiinadeta süüa, mida iganes hing ihkab.
Reisikonsultant Jessie Chambers hoiatab viie ootamatu toiduaine eest, mis võivad rikkuda su puhkuse – ja seda mitte maitse, vaid kõhutõve kaudu.
1. Kastmed ja pruunid leemed – bakterite lemmik
Kuigi prae kõrvale valatav kastmeke tundub süütu, võib see osutuda salakavalamaks kui arvata oskad. Kui kuum toit pole piisavalt kuum – näiteks soojeneb vaid soojenduslambi all – võib see muutuda ideaalseks kasvulavaks bakteritele.
Kui kastmele tekib kile peale või see näib kihistuvat, on see selge ohumärk. Hea reegel: kuum toit peab aurama! Kui näed keemist või mullitamist, on see hea märk. Vastasel juhul võib kastmes peituda näiteks Clostridium perfringens, mis põhjustab kõhulahtisust ja krampe 6–24 tunni jooksul.
2. Keedetud riis ja pasta – lihtne, ent ohtlik
Kõik, kes on kunagi kodus riisi säilitanud, teavad, et see peab kiiresti külma minema. Sama reegel kehtib ka buffees.
Kui keedetud riis või makaronid jäävad seisma toatemperatuurile, hakkavad bakterid, nagu Bacillus cereus, kiiresti paljunema. Halvim stsenaarium? Kui värske ports lihtsalt segatakse vana, juba kuivama hakanud portsjoniga kokku – tulemus võib olla küll maitselt okei, kuid tervisele ohtlik.
3. Eelnevalt lõigatud puuviljad ja salatid – vesi, mis võib reeta
Värske salat ja puuviljad tunduvad esmalt tervislikuima valikuna, kuid nende puhul peitub risk hoopis vees. Kui need on pestud saastunud kraaniveega, võib E. coli levida kiiresti.
Jessie soovitab eelistada avamata, koorega puuvilju – näiteks õunu, virsikuid ja apelsine. Erilist tähelepanu tasub pöörata puhkuse sihtkohale – näiteks Bulgaaria, Küpros, Leedu, Rumeenia ja Türgi on Euroopa riigid, kus kraanivesi võib mõnedes kohtades olla probleemne.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/08/16829841t1he52c.jpg)
4. Külmad lihad ja pehmed juustud – jahedad ainult väliselt
Nii nagu kuum toit peab olema kuum, peab külm toit olema külm. Külmad liha- ja juustutooted vajavad pidevat jahutust, alla neljakraadist keskkonda. Kui need lihtsalt seisavad toatemperatuuril, muutuvad nad bakterite lemmikpaigaks.
Hea buffee tunneb ära jäävannide või jahutatud vitriinide järgi. Kui neid pole näha, tasub külmlauast pigem eemale hoida.
5. Kreemised magustoidud – maitsvad, kuid petlikud
Kes suudaks puhkusel vastu panna tiramisule või vaniljekreemiga koogile? Paraku riknevad just sellised magustoidud väga kiiresti, eriti kuumas kliimas.
Suurbritannia toidustandardite amet soovitab, et koogid ja kreemid peaksid olema toatemperatuuril maksimaalselt neli tundi. Paljudes riikides seda reeglit ei järgita, seega kui koogilõik tundub liiga soe või sulav, tasub see võib-olla puutumata jätta.
/nginx/o/2025/05/08/16829844t1hd464.jpg)
Kuidas end kaitsta?
Jessie rõhutab, et kõiki neid toite võib süüa, kui oled valvas. Tema kolm kuldreeglit:
- Eelista värskelt valmistatud toitu.
- Buffeesse tasub minna siis, kui seal on rohkem rahvast – see tagab kiire toidukäibe ja värskema valiku.
- Vaata toitu kriitilise pilguga: kas see on kuum, aurab, tundub värske?
Ja veel – kuigi jääkuubikuid on kaua peetud reisiõuduste allikaks, on Jessie sõnul tänapäeval enamasti tegemist ohutu jääga, mis pärineb puhastest veeallikatest. Erandiks on väga odavad või kauged paigad, kus hügieeninõuded võivad olla madalad.
Veel riskantseid kohti, millele tasuks tähelepanu pöörata
Kõhulahtisuse risk... päikesekreemist?!
Ei, see pole nali. Kui sa sööd toitu kätega, millel on veel päikesekreemi jääke, võivad teatud keemilised ühendid reageerida toiduainetega või häirida soolestiku tasakaalu, eriti väikeste laste ja tundliku kõhuga inimeste puhul.
Nõuanne: pese alati käsi enne söömist – eriti pärast kreemitamist või spreide kasutamist.
Hotelli kohvikapslimasin – kohv jah, aga koos hallituse ja surnud putukatega?
Kohvimasinad, eriti kapslimasinad hotellitubades, võivad olla varjatud bakteripesad. Kui neid ei puhastata korralikult iga külalise järel (ja paljudes hotellides ei puhastata), võib kohv olla maitselt ok, aga sisult ebakvaliteetne.
Lahendus: kui masin haiseb, kapsel on kahtlane või masin tolmune, siis loobu sellest ja naudi hoopis lobby-baari kohvi.
Kummalised toidukaunistused – on need üldse söödavad?
Mõnes riigis kasutatakse toidu serveerimisel mittesöödavaid kaunistusi – näiteks lilli, lehti või isegi lakitud puukoore tükke. Kui sa ei tunne koostisosi, ära neid suhu pista – need võivad põhjustada allergiat või kõhuprobleeme.
Hotellitoa veekeetja – bakteripomm, mida keegi ei puhasta
Võid arvata, et hotellitoa veekeetjas tehtud tee on turvaline, aga tegelikkus võib olla ebahügieeniline. Uuringud on näidanud, et veekeetjaid puhastatakse harva – sinna võivad olla sattunud hallitus, putukajäänused või isegi ebameeldivad «üllatused» varasematelt külalistelt.
Allikad: Global Work and Travel, Flavour NetWork, Manulife, Tiktok
