Kütustneelav sõiduk – International 4800 – oli kunagi mõeldud raskeks maastikutööks. Nüüd on sellest saanud puuküttega, voolu- ja veevaba pelgupaik, mille valmimiseks kulus viis aastat. Veoauto ostis 2013. aastal naine nimega Kai, kes räägib, et see oli armastuse projekt.

«Panin sellele nimeks «Inetu rekake», sest mulle on alati meeldinud «Inetu pardipoja» lugu,» räägib Kai Cover Image’ile. «Ma olin lapsena veider ja kohmakas ja olen seda siiani. Aga nagu pardipoegki, alustas ka see rekake koledana, kuid sai salapäraselt kauniks.»

Väljast näeb see automaja välja kui midagi Disney muinasjutufilmist. Fassaad on kaetud seedripuust laastudega, akendeks on kasutatud sajandivanuseid raame ning sissepääsu kaunistab vitraažiga hollandi stiilis uks. Kõik käsitsi tehtud.

«Kui ma siia sisse kolisin, polnud siin ei elektrit, vett ega torustikku. See oli lihtsalt kast ratastel,» meenutab Kai. «Aga nüüdseks on enamik vajalikust olemas. Mitte kõik pole veel valmis, aga see on mugav ja minu oma.»

Autokodu muinasjutulist välimust kommenteerides ütleb Kai: «Ma tahtsin, et see maja näiks elus olevat – nagu midagi, mis on aja jooksul kasvanud, mitte arhitekti pliiatsist sündinud.»

Iga ruutsentimeeter täis hinge ja loovust

Umbes 18-ruutmeetrises sisemuses on iga nurk mõtestatud: ümar aken, mille Kai valmistas käsitsi (sest poest ostes oleks see maksnud üle 5000 dollari), pisike puuküttega ahi, mis kütab kodu soojaks ka -33°C külmas, ja köök, kus kõik detailid on ise ehitatud – alates vaskkraanist kuni sõprade kingitud käsitööpaanideni.

Seal on väljatõmmatav külalistevoodi, söögilaud, mis toimib ka töölauana, ning komposttualett, mille kõrval vanaisalt saadud puidust kapid. Magamisalusele viib kokkuvolditav redel, kus Kai jagab madratsit oma 16-aastase kassiga Opie.

«Sõber leidis Opie prügikastist. Ta on mul olnud alates 2019. aastast. Talle meeldib siin. Suvel käib minuga igal pool kaasas ja valvab, kui ma midagi ehitan,» muigab Kai. «Talvel muutub veidi pahuraks – ei saa ju õue.»

Elu ratastel ei möödu draamata

Kõik pole aga olnud idülliline. Kord oli Kai äärepealt kogu elamisega kruusakarjääri sisse vajunud. «Rehv hakkas ringi käima ja auto kiskus viltu – paanika. Õnneks tuli sõber pikapi ja ketiga appi enne, kui see päriselt ümber oleks läinud.»

Teine kord, kui ta reklaamvõtteks palgati, nõudsid produtsendid, et ta sõidaks autoga kõnniteest üle – see tõmbas ta magamislavatsi kreeni. «Pole just ideaalne,» naerab ta.

Ent kõik see kaalub üles mugavused, mida Kail linnas elades ei olnud. «Mul oli linnas kogu aeg ärevus ja masendus. Siin tunnen end vabana. Jah, vahel käivad karud õuel, aga ma pigem kohtun karuga kui istun ummikus.»

Miljonid fännid ja uus eluetapp

Kai ei osanud arvata, et tema veider projekt internetis nii plahvatuslikult levib. Aga kui sõber soovitas tal hakata TikToki postitama, proovis ta selle ära ja nüüd jälgib teda 11,6 miljonit inimest.

«Inimesed armastavad näha, kuidas naine ehitab endale ise kodu. On levinud ettekujutus, et ainult mehed elavad metsikus looduses ja ehitavad maju. Aga tegelikult on terve kogukond naisi, kes teevad just seda. Olen nii paljude toredate naistega nüüd tuttav,» räägib ta.

Neile, kes mõtlevad, et võiksid sama proovida, ütleb ta ausalt: «Sa pead olema valmis ebamugavuseks. See elustiil on kordades raskem, kui sotsiaalmeedia näitab. Lihtsaim elu on odavas üürikas, poe kõrval. Aga see siin on väljakutse ja tohutult rahuldust pakkuv.»

Kai ja tema partner Ben on just ostnud maatüki, kuhu oma veokmaja püsivalt parkida. «Oleme seitse aastat elanud üüritud maal. Nüüd oleme valmis juured alla ajama ja koos tõelise kodutalu looma.»